Milline on mõjus puhkus, mille positiivne mõju meie heaolule kestab ka pärast puhkust tööle tulles?
ETOP-i kaasliige ja karjäärinõustaja Anna Gramberg luges ajakirjast Journal of Applied Psychology artiklit, koostas sellest kokkuvõtte ning lisas ka endapoolseid soovitusi.
Hiljutises ülevaateuuringus (Grant et al., 2025) analüüsiti puhkuse kestuse ja sisu mõju töötajate heaolule, seda nii puhkuse eel, ajal kui ka pärast tööle naasmist.
Täpsemalt uuriti seniste uuringute põhjal, millised psühholoogilised taastumisviisid (lõõgastumine, vaimne tööst lahtiühendumine, uute oskuste õppimine, kontroll oma aja üle) ning mis tüüpi puhkuse tegevused (füüsilised, sotsiaalsed ja passiivsed) töötaja heaolu enim mõjutasid.
Ülevaateuuring tõi välja, et kõige suurema positiivse mõjuga heaolule on puhkus:
- kui oleme vaimselt tööst lahti ühendunud (tööasjadest mõtetes ja tunnetes eemal)
- mis keskendub lõõgastumisele
- pakub füüsilist aktiivsust
- sisaldab sotsiaalseid tegevusi
Puhkus on tähtis vaimse ja füüsilise tervise hoidmiseks (sh stressihormoonide taseme alandamine, piisav uni). Puhkus ja lõõgastus võimaldab kehal ja vaimul taastuda, sh aktiveerides parasümpaatilise närvisüsteemi, mille eesmärk on organismi ressursside taastamine.
Mõju töövõimele ja töösooritusele – piisava taastumiseta võib tekkida krooniline üleväsimus, mis mõjutab meie mälu, tähelepanu, emotsioone, teeme sagedamini vigu ning töö nõuab rohkem pingutust. Taastumisprotsess on vajalik eeldus heaks töövõimeks ning enesetundeks.
Sealjuures väga olulise mõjuga oli suutlikkus ennast vaimselt tööst lahti ühendada. Uuringud näitavad, et töövälisel ja puhkuse ajal vaimselt töömõtetega hõivatus jätkab enda ressursside „kurnamist“ ning tööle naastes oleme vähem taastunud.
Puhkus on võimalus positiivseid emotsioone ja energiat ammutada erinevatest enda elus rõõmu ja rahulolu pakkuvatest asjadest, nt sõbrad ja lähedased, huvialad, puhkuseelamused.
Reisimisel või kodust eemal olemisel puhkuse ajal oli samuti positiivne mõju heaolule, toetades muuhulgas töömõtetest välja lülitumist keskkonda vahetades. Uuringus leiti samas, et kui terve puhkuse aja reisiti, siis tööle naastes langes puhkuse heaolu efekt kiiremini – kõige mõjusam oli kombineeritud kodust eemal ja kodus puhkamine.
Puhkuse positiivne mõju heaolule püsib ka tööle naastes, seda siis, kui „akud on piisavalt laetud“. Uuringus leiti, et kuigi puhkuse mõju naastes järk-järgult väheneb, siis positiivne mõju võib kesta pikemalt kui seni arvatud – heaolu näitajad püsisid kõrgemad 21 päeva peale tööle naasmist ning see mõju võib olla veel pikem (üle 40 päeva).
Seega on oluline tähelepanu pöörata ka puhkuselt naasmisele, planeerides esimesed tööpäevad rahulikuks sisseelamiseks, et puhkuse positiivne mõju heaolule oleks pikaajalisem.
Mis aitab vaimselt tööst lahti ühenduda ja hoida ennast puhkuselainel?
- Teadlikud sammud tööasjadest eemaldumiseks – millised ülemineku tegevused toetavad sind puhkusele siirdumisel? Nt eelinfo kolleegidele ja automaatteavitused, et olete sel perioodil töölt eemal. Poolelijäänud tööasjade pausile panemine. Väljumine virtuaalsetest töökeskkondadest lisaks füüsilisele tööst eemaldumisele.
- Väljalülitust ja lõõgastust pakkuvad kogemused – millised on sinu jaoks kosutava puhkuse elemendid? Nt magamine ja niisama olemine, suhtlemine ja koosolemine lähedaste ja sõpradega, aeg iseendale, hobid, liikumine looduses, sportimine või kultuurielamused.
- Piiride seadmine ja hoidmine – millised kokkulepped teed iseendaga, et sul poleks kiusatust või vajadust tööasjadesse sisse-välja lülituda? Nt periood, mil töökirju kindlasti ei loe. Kolleegiga puhkuse ajal kohtudes: räägime nendest asjadest siis, kui ma tagasi olen.
Kosutavat puhkust!