ETOP VAimseTErviseKlubis: läbipõlemine kui töötaja probleem või juhtimise kvaliteedinäitaja?
14. aprillil osales Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit esindus koosseisus töö- ja organisatsioonipsühholoog Riina Telling, kaasliikmed Ulla Piscopiello ja Merle Raamat Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon poolt korraldatud VAimseTErviseKlubi kohtumisel, kus avati teemat, kas läbipõlemine on töötaja probleem või juhtimise kvaliteedinäitaja. ETOP andis teemasse sisendi ning osales arutelus.
Järgnevalt toome välja olulisemad punktid:
Läbipõlemine on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi seotud vaid töökeskkonnaga – kuigi inimene võib olla kurnatud ka muudel põhjustel, saab läbipõlemisest rääkida vaid siis, kui põhjused peituvad tööga seotud psühhosotsiaalsetes riskitegurites (vt täpsemalt: https://icd.who.int/browse/2025-01/mms/en#129180281).
Jagatud vastutus
Organisatsiooni vastutus on luua raamistik, mis võimaldab psühhosotsiaalseid riske süsteemselt jälgida ja hinnata, ning kujundada töökeskkond, kus töötajaid julgustatakse avatult oma vajadustest ja koormusest rääkima. Töötaja roll on omakorda anda ausat tagasisidet ja teha oma vajadused nähtavaks, et probleemidele saaks aegsasti reageerida.
Juhi eeskuju
Juhid kujundavad oma käitumise kaudu töökohal kehtivaid norme – näiteks saates tööalaseid kirju hilisõhtul või tunnustades ületundide tegemist. Sellised sõnumid annavad vaikiva signaali, et ülekoormus on aktsepteeritav või isegi oodatud, ning aitavad kaasa kultuuri kujunemisele, kus liigne töökoormus normaliseerub.
Süsteemne stressijuhtimine
Läbipõlemine on sümptom, et töökeskkonnas on ebakõla, mis vajab uurimist – midagi on jäänud tähelepanuta. Muutus algab organisatsioonikultuurist: kas lahendame üksikuid juhtumeid või nihutame fookuse reageerimiselt ennetusele ning juhime riske süsteemselt? See valik mõjutab organisatsiooni jätkusuutlikkust.
Täname Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon kogukonda kutse eest ning kõiki osalejaid, kes olid arutelus kaasas nii veebis kui kohapeal.
