Rubriik: Üritused

<sub>Viimase nelja aasta jooksul (2020 – 2023) on TTÜ uurimisgrupp Eestis kogunud andmeid töökeskkonna kvaliteedi ja seda mõjutavate psühhosotsiaalsete tegurite kohta, mis võimaldavad kirjeldada töökeskkonna kvaliteeti käesoleval ajal ja selle mõju töötajate vaimsele tervisele, aga ka välja tuua kvaliteedi ja mõjude dünaamika nelja aasta lõikes. Positiivne ja toetav psühhosotsiaalne keskkond on eelduseks töötajate heale vaimsele tervisele ja tööheaolule. Negatiivses psühhosotsiaalses keskkonnas tekib tööstress, mille all kannatavad töötajad haigestuvad kergemini, on vähem motiveeritud ja vähem produktiivsed ning organisatsiooni konkurentsivõime väheneb.

Töökeskkonna uuringu tulemusi tutvustatakse 31. oktoobril 2024. Vestlusringis osalevad nii uuringu läbi viinud teadlased kui töö- ja organisatsioonipsühholoogid ja praktikud, kes on organisatsioonides läbi viinud töökeskkonna kvaliteedi hindamisi ja kavandanud kvaliteedi parandamiseks organisatsioonile sobivaid sekkumisi.

Organisatsiooni tasandil saab psühhosotsiaalse töökeskkonna kvaliteeti parandada, vähendades psühhosotsiaalsete ohutegurite riski ja töötajate kokkupuudet nendega. See on peamiselt juhtide ülesanne. Üksikisiku tasandil saab tööalast heaolu tõsta töötajate teadlikkuse tõstmisega psühhosotsiaalsete riskitegurite osas, oskusega tunda ära stressi tunnuseid ja toime tulla nende juhtimisega. Psühhosotsiaalsete ohuteguritega kokkupuutest tuleneva terviseriski vähendamiseks ja tööheaolu tagamiseks tuleb kombineerida nii organisatsioonilisi kui ka individuaalseid sekkumisi.</sub>

_{2019 aasta 1. jaanuaril jõustunud Töötervishoiu ja tööohutuse seadus seab tööandjatele kohustuseks hinnata töökeskkonna psühhosotsiaalseid tegureid ja arvestada nendega töökeskkonda kujundades, eesmärgiga tagada töötajate heaolu ja vaimne tervis. Sellest tõukuvalt alustas Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste grupp koostöös tervishoiuettevõttega Meliva AS 2020. aastal Kopenhaageni psühhosotsiaalsete tegurite küsimustiku kolmanda versiooni (COPSOQ III) eestindamist ja keskpika versiooni välja töötamist, mida organisatsioonides saab kasutada töökeskkonna kvaliteedi ja selle mõju hindamiseks töötajate vaimsele ja füüsilisele tervisele. Samas on see ka tõhusaks juhtimisinstrumendiks, mida kasutades saab koguda olulist informatsiooni töökeskkonna kvaliteedi parandamiseks või juba teatud taseme hoidmiseks.} 

_{Kopenhaageni psühhosotsiaalsete tegurite küsimustik (COPSOQ) on rahvusvaheline instrument, mis on loodud töökohtade psühhosotsiaalsete seisundite hindamiseks ja parendamiseks ning teadusuuringuteks. COPSOQ on üks enimkasutatavaid psühhosotsiaalsete riskide hindamise meetodeid maailmas ja sellele on tunnustuse andnud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ning ELi Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA).
Alates 2007. aastast koordineerib selle arendamist COPSOQi Rahvusvahelise võrgustik tegevuspõhiste uuringute põhimõtete alusel (https://www.copsoq-network.org/). Rahvusvaheline võrgustik vastutab küsimustiku korrapärase ajakohastamise eest tulenevalt tööturu muutustest ja teaduse uutest arengutest.}

_{Osalemiseks vajuta siia. Uuringu tulemusi ja rakendamise võimalusi tutvustavad:}

Liina Randmann	Tiiu Kamdron	Pia Pedanik	Riina Telling	Margus Maksimov
Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Töö- ja Organisatsiooni-psühholoogide Liit	Tallinna Tehnikaülikool	Eesti Töö- ja Organisatsiooni-psühholoogide Liit, Meliva	Eesti Töö- ja Organisatsiooni-psühholoogide Liit, Meliva	Eesti Töö- ja Organisatsiooni-psühholoogide Liit, Meliva

_{Uuringu tulemuste ettekannet on oodatud kuulama (ja aktiivselt osalema) organisatsioonide juhid, personalitöötajad ja kõik teised, kelle jaoks on oluline toetav ja turvaline töökeskkond.} 

Ootame aktiivset osavõttu!