Koondamisest on lihtne rääkida numbrite keeles. Inimestel tuleb seda aga kogeda päris elus.

Merle Raamat

Merle on üle 20-aastase kogemusega personalivaldkonna ekspert ja strateegiline HR-partner, kes on töötanud rahvusvahelistes ettevõtetes nii tehnoloogia- kui ka pangandussektoris. Tal on Tallinna Ülikooli magistrikraad organisatsioonikäitumises ning ta on täiendanud end strateegilise personalijuhtimise, värbamise ja personaliprotsesside digitaliseerimise valdkonnas. Erilist huvi pakub talle see, kuidas tehnoloogia, automatiseerimise ja nutikate tööprotsesside abil muuta personalitöö sujuvamaks ning toetada organisatsioonide pikaajalist arengut. Merle on ETOPi kaasliige.

Olles ise mõlemat rolli kogenud, olen mõistnud, kui erinevad on nende olukordadega kaasnevad vajadused ja kui oluline on neid koondamisprotsessis märgata.

Töökohal veedame me enamuse enda ajast, see on seotud turvaliste kontaktide- ja rutiinidega, me oleme loonud väärtust ja tundnud end vajalikuna.  Seega tähendab koondamine muutust senises turvavõrgustikus, see tähendab kaotusetunnet. Koondamisteate saanud inimeste peas võivad keerleda küsimused: kas ma oleksin saanud midagi teha teisiti? Kas ma ei olnud piisavalt hea? Mis nüüd edasi saab? Kuigi ratsionaalsel tasandil on arusaamine, et otsuse taga võivad olla majanduslikud või organisatsioonilised põhjused, jõuab see sõnum inimeseni sageli väga isiklikult.

Isegi kui sa aimad, et midagi on tulemas, siis teadasaamise hetk on väga karm. Väga raske on ka neil, kes organisatsiooni alles jäävad, sest kindlustunne on saanud kannatada, paratamatult on mõte – kas mina olen järgmine? 

Samas võib koondamine olla ka positiivne kogemus. Tõsi on see, et sellekohane arusaamine tuleb alles palju hiljem ja siis kui emotsioonid on lahtunud ning hakkad läbi analüüsima, mis tegelikult sinu elus juhtus. 

Minul vedas ja minu organisatsioonid aitasid koos mõelda, kuidas leida parim lahendus ning teha näiteks oluline järgmine karjäärisamm. Ilma koondamiseta ma ei oleks ilmselt võib-olla kunagi sattunudki ei personalivaldkonda ega ka sellistesse ägedatesse ettevõtetesse nagu Skype, SEB ja Wise. Eelkõige on mul hea meel, et alati leidus inimesi kellega rääkida, mitte üksnes töökohal, vaid ka kodus ja sõpraderingis. Samas tuleb alati meeles pidada, et kõik inimesed on emotsionaalse talumise mõttes erinevad ning erinevas ajahetkes enda töö- ja pereeluga. Näiteks finantskindlus on üks hästi oluline teema. 

Olen 20 aastat töötanud personalipartnerina, aga mulle meeldib nimetada end  personali-inimeseks. Leian, et igas olukorras, mis ette tuleb, on oluline jääda eelkõige inimeseks ja suhelda ka keerulises olukorras ausalt ja lugupidavalt, et inimene tunneks end väärtustatuna ka koondamisprotsessis. 

Koondamisprotsessi läbiviimiseks olen valmistunud koos juhtide ja kolleegidega personali- ja kommunikatsiooni valdkonnast nädalaid, et otsida olukorrale alternatiive ja viia vestlust läbi turvaliselt ja inimlikult. Seega ka koondamist läbiviivatele töötajatele on see emotsionaalne ja pinget tekitav olukord ning minu kogemus ütleb, et siinkohal peaks organisatsioon pakkuma tuge. Minu tugi on olnud minu tiim, kus igaühel on oma roll ja selged koostööpunktid. Taas tuletan meelde juba varasemat mõtet, aitab rääkimine ja ventileerimine, näiteks pärast rasket koondamisvestlust. Vaimse tervise abi oli saadaval, aga selle kasutamiseni ma ei jõudnudki, sedavõrd hea oli tiim, kellega koos me töötasime. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et koondamine on emotsionaalne kogemus, mis jääb aastateks saatma. Meelde ei jää ainult fakt, et koondamine toimus, vaid pigem see, kuidas koondamine läbi viidi. 

Järgnevalt jagan mõned mõtted, mis aitavad koondamisprotsessi läbimõeldult ja inimlikult läbi viia.

1. Valmistu vestlusteks põhjalikult.

• Valmista tehniliselt ette: kogu vajalik info, mõtle detailid läbi ja pane need kirja.
• Valmista ennast vaimselt ette: vestlustes võib ette tulla meeleheidet, raevu, pisaraid ja segadust, aga ka kergendust.
• Kui sa ise vestlust läbi ei vii, paku juhile, et oled vajadusel valmis vestlusega liituma. Märgi vestluste ajad ka enda kalendrisse.

2. Loo vestluseks sobiv keskkond.

• Leidke vestlusteks turvaline ja privaatne ruum, kus saate segamatult rääkida.
• Võtke piisavalt aega, et inimene saaks küsida küsimusi, mis aitavad toimuvat mõista.

3. Suhtle ausalt ja väärikalt.

• Rääkige avatult ja ausalt ja ärge andke lubadusi, mida ei saa täita.
• Tunnustage koondatava inimese panust ja suhtuge temasse lugupidavalt.

4. Mõtle läbi, millist tuge saab inimesele kohe pakkuda.

• Kaardistage võimalikud vabad töökohad organisatsioonis või valdkonnas.
• Jagage infot Töötukassa pakutavate võimaluste kohta.
• Pakkuge vajadusel karjäärinõustamist, abi CV koostamisel ja pere-eelarve planeerimisel muutunud finantsolukorras.
• Kaaluge vaimse tervise spetsialisti konsultatsiooni pakkumist koondatavale.

5. Hoolitse ka enda toimetuleku eest.

• Mõtle juba ette, kellega saad pärast keerulisi vestlusi ise rääkida ja kogetut läbi arutada
• Vajadusel otsi tuge ka professionaalilt, näiteks superviisorilt või töö- ja organisatsioonipsühholoogilt. 

Kui oled täna nende seas, kes on saanud koondamisteate, siis tahan sulle öelda:

1. Anna endale aega ja hoia ennast

• Sinu väärtus ei sõltu ühest ametikohast.
• Sinu teadmised, oskused ja kogemus on endiselt sinu omad.
• Praegune olukord võib olla raske peatükk, kuid see ei defineeri kogu sinu tööelu.
• Ära tee otsuseid esimese emotsiooni pealt – võta endale aega mõelda ja siis tegutse.
• Hoia võimalusel alles igapäevane rutiin: uni, liikumine, suhtlemine ja tegevused, mis aitavad sul tasakaalu hoida.

2. Ära jää üksi

• Räägi lähedaste või usaldusväärse inimesega sellest, mida läbi elad.
• Vajadusel pöördu professionaalse abi poole ja otsi tuge töö- ja organisatsioonipsühholoogilt või mõnelt teiselt vaimse tervise spetsialistilt. 
• Pea meeles, et abi küsimine ei ole nõrkuse märk.

3. Tee endale selgeks praktilised küsimused

• Loe rahulikult läbi koondamisega seotud dokumendid. Kui midagi jääb arusaamatuks, küsi selgitusi ja vajadusel pea nõu enne allkirjastamist.
• Tee endale selgeks, millised hüvitised ja muud väljamaksed sulle kuuluvad ning millal need laekuvad.
• Võta ühendust Töötukassaga ja uuri, milliseid teenuseid ja toetusi saad kasutada.
• Vaata üle pere-eelarve ja arvuta, kui pikaks ajaks olemasolevad säästud võimaldavad tavapärast elukorraldust jätkata.

4. Mõtle rahulikult järgmistele sammudele

• Ära kiirusta kohe uut töökohta leidma, kui tunned, et vajad esmalt aega juhtunuga kohanemiseks.
• Kui oled valmis, mõtle läbi, millist tööd soovid edaspidi teha.
• Kaardista oma teadmised, oskused ja kogemused ja ajakohasta enda CV 
• Kaalu karjäärinõustamist, mis aitab sul oma võimalusi ja järgmisi samme selgemaks mõelda.

Kui oled juht või personali-inimene, kelle ülesanne on selliseid otsuseid ellu viia, siis pea meeles, et koondamine võib olla äriline otsus, inimlikkus selle elluviimisel on aga alati valik. 

See, kuidas inimene organisatsioonist lahkub, näitab palju organisatsiooni väärtuste ja tegeliku juhtimiskultuuri kohta. Lahkuv töötaja on organisatsiooni visiitkaart – ta kannab oma kogemuse endaga kaasa ja jagab seda ka teistega, sealhulgas potentsiaalsete tulevaste töötajatega. Inimlik ja väärikas lahkumisprotsess on investeering organisatsiooni mainesse ja usaldusväärsusesse.

Teksti toimetas Riina Telling.